Kooli lõpus läksid kohaliku kooli 3. klassi õpilased metsa. Tee peal said nad kokku metsas elava rohelise päkapikuga. See päkats oli päris õnnetu. Nimelt varakult metsa minnes ja sealt naastes oli ta maja kadunud. Maja oli teda metsa otsima läinud. Koos lastega asus päkäts maja jälgi ajama ja seda põnevat seiklust jagus pea paariks tunniks ning muud elevust koguni järgmise päevani.

Peatsed neljandikud ja nende saatemeeskond leidis, et päkäts suutis neid panna märkama, hoolima ja nautima mittetavapärast keskkonda ja aru saama, et ei pea alati tormama, jooksma ega olema esimene, vaid saab ka teistmoodi. Nad ise arvasid, et sellest metsaseiklusest said õpetust nii suured kui väikesed.